Pahedest

   because you know you have them.

Patt on see, kui minnakse vastuollu oma südametunnistusega, sest sügaval südames teab tegelikult igaüks väga täpselt, mis on õige ja, mis vale. Ma ei koolita teiste inimeste südametunnistusi, minu oma on ainuke, mis minule allub. Ja ka ainuke, mille eest vastutan. (krt, tuletage mulle meelde, et ma pean rääkima sellest kui feminist ma ikka olla võin ja kui väga ma vihkan, kui keegi üritab mind kontrollida või keelata või piirata või üle astuda piiridest, mis ma olen seadnud normaalse suhtluse huvides)

Ma tegelikult ei tea, mille vastu ma nii meeleheitlikult võitlen? Why bother?
Ma olen ära pidanud kõik vajalikud sõjad kogu universumiga. Nüüd on teiste kord :) Korraga ei saa kõik inimesed nahhaalselt oma maailma terroriseerida.
Tähtsaim on see, et ma olen õppinud olema õnnelik. Eto otšen lehko. See vajab parajal määral tegelikult ka pohhuismi ja minnalaskmist.
Võiksin ju ise olla kordi hullem, peamine, et ma jääksin inimeseks, kes ma olla tahan!

Siinkohal meenub Casanova öeldu: "Igavus kaoks kohe, kui olen juba harjunud olema hea" Kes tahab teada, mis kontekstist ma selle lause välja kiskusin, peab vist ise raamatu läbi lugema :P

Siin pidi juttu olema hoopis minu pahedest. Ma arvan, et ma ei jõua sinnani täna, tänane ei ole lihtsalt mõeldud filosofeerimiseks. Tänane on kill-all-the-feelings-type of a night!
Loodetavasti saan hulgaliselt pildimaterjali, mille hiljem ka siia üles panen :D HOIDKE ALT!

Aga seni, kuulake head muusikat ja adios!