nightmares

Vaheaeg oli sjuuuper tore, kuigi ma ei suutnud terve selle aja jooksul kordagi ennast välja puhata- mitu korda lõpetasin päeva öösel kell neli. See tähendab aga seda, et praeguseks olen ma koolist juba hullumiseni tüdinenud. Ja eile tulin heale ideele, et magaks rohkem kui 6 tundi. Põmm. Ma ei mäleta tõesti, et ma oleks lähiajal midagi nii nõmedat unes näinud. Ma hakkan ausalt varsti unerohtu sööma, lihtsalt selleks, et ma saaksin natukenegi magada. Ma ei tea paljud sellest aru saavad, aga kui ma midagi unes näen siis esimesed viis minutit peale ärkamist ma võin vabalt nutta ja ma tõesti ei saa aru, mis on reaalsus ja mis mitte. Unenäod oleksid nagu päriselt minu teiseks eluks aga ALATI halvaks, kuna unes näen ma ALATI kõige hullemaid asju (ma ei mõtle surma ja kolle). Ja ma olen nii f*cking väsinud sellest, et ma pean õppima ja koolis olema nii suure vastumeelsuse ja unega, et ma ei suuda normaalselt õppida. Ma pean iga jumala harjutuse jaoks ennast sundima, et tee nüüd see hästi ära ja mõtle, keskendu! See on üle mõistuse.

Täna sain ma aru ka sellest, et nii lihtne on öelda kellegile, et mingu oma eluga edasi, siis kui sinu enda elu on korras. Eriti paneb mind sellele mõtlema unenägu, mida ma nägin. Ja ma ei ole ikka veel sellest unenäost n-ö välja tulnud, kuna see mõjutas TERVET minu päeva ja üldse KÕIKE, mida ma korda saatsin. See mõte unenäost saatis mind terve päeva ja mul ei ole vist mõtet teist korda lisada, kui vihane ma unenäo ja une ja fantaasia ja mõtete ja kõige sellise peale olen. Ma ei saa aru, mis sellest keerulist on, et ma TAHAN MAGADA! Natukene rohkem kui 6 tundi ja ILMA unenägudeta, lihtsalt nii, et ma jään magama ja siis kuulen oma äratuskella, mida ma kuulda ei tahaks. -.-  Kusjuures täna ma EI ärganud äratuskella peale, ega ka mingi hääle peale, vaid lihtsalt tegin silmad lahti ja hakkasin nutma. Kas see on normaalne?

Ja natuke positiivsem on see, et ma olen täitsa hakanud armastama oma pruune juukseid, ma ei saa aru, kas nad on ise nädalaga tumedamaks muutunud, või mis värk on. Aga igaljuhul mulle on hakanud meeldima... kes teab, võibolla ma ikka ei taha oma juukseid punaseks värvida ja vb lähevad mu brünetid juuksed veel tumedamaks xD
Oma pikaajalise probleemiga, mida peale gümnaasiumi teha olen ma ka hakanud tegelema, kuigi mul nagu aega veel... praegu on üheks väga võimalikuks valikuks õppima minna avalikke suhteid või mingisuguse sarnase sisuga kallakut ;) Aga sellega on mul tõesti aega tegeleda veel. Ja karjäärikohvikut soovitan kõigile soojalt, sest mind see aitas, ma sain sealt täpselt seda, mida ootasin.
Nüüd lähen geod õppima.. :/