Kurk ikka valutab. Bogget. Magad EI taha ja ei suuda.
Kurjuse Kannul on jube hea sari. Päästab keset ööd tegevusetusest. Ja hea vaadata ka. Ma ei tea, miks. Aga on hea.
Sidrunit süüa oli jube :S pooleks päevaks aitas nagu, ja siis tuli jälle räige kurguvalu tagasi. Tegelikult ma olen (khmm, hakkan) viisakaks ja kasutan ainult ilusaid sõnu. Ja vannun juurvlijanimedega ^^
Tahaks jubedalt näha jõulufilme. Täna oli mingisugune 'Visa Hing' see oli ka jõuluõhtust, kui ma ei eksi. Aga tahaks seda päris jõuluõhtut. Tahaks glögi, piparkooke, värvilisi tulukesi, sooja kamina tuld, lõputut jutuvadinat, pöörast lumesadu, pühalikku meeleolu, head toitu, katkirebitud kingipabereid, säraküünalid, tavalisi küünlaid, piparkoogi maja, sülti, verivorsti, rahulikku enda tuba, uusasta lubadusi.
Ja minu sünnipäev. Kas ma ikka korraldan midagi? jne.
Ma suutsin leida ühest blogist laulu, mis mind lihtsalt kummitama jäi.
Täna siis tegin ise piparkooke. Kõigepealt käisin eile emaga poes, et osta 1001 maitseainet ja ise piparkoogi tainas valmis teha. Sain hakkama. Nii muuseas mainin ka ära, et juuube-maru hea oli see tainas. Täna siis võtsin kätte ja küpsetasin kogu taigna ära. Neli plaaditäit sain ja maja ei pannudki põlema xD. Aganoh, siis olen jube ähmi täis ja proovin ka ühte valmis piparkooki (muidugi peale seda, kui ma kõigile juba kodus olen ära jaganud) ja lihtsalt -.- liiiiga palju oli jahu taignas. See andis minu egole mõnusa hoobi, nuh, järgmine kord teen paremini. Homme võtan kooli ka ja ma tõesti loodan, et neile natukenegi maitseb :)
Ahh, tglt ma oleksin julmalt tahtnud neid piparkooke koos poisiga küpsetada.. :/
Aga enne piparkookidega mässamist oli meil ujumistund. Kõige viimane, ja vot see on nii hea võimalus kui ujumistund üldse olla saab. See tähendab seda, et ma ei pea ujulast kohe tagasi kooli tormama, vaid saan rahulikult juukseid kuivatada. Täna ma siis jäin koos parima sõbrannaga natuke kauemaks ujuma ja me tegime vettehüppeid :D lahe, nüüd oskan ma ka midagi. Kuigi ammugi mitte nii hästi kui tema. Aga lõpuks kui ma sundisin meid veel mullivannist ära tulema ja ise lõpuks saunas ka nii kaua aega ei veetnud, siis läks lugu kiireks. Ja ma oleksin homme hommikul väga üllatunud, kui mul angiini ja kõrget palavikku ei ole. Kuna ma tulin ilma mütsita (mitte, et ma muidu neisse väga lahkelt suhtuksin, aga vot siis ma igatsesin oma mütsi) ja täiesti märja peaga, pluss mul ei olnud salli, pluss minu kindad olid mingisugused väga õhukesed niidikindad. Ja nagu see oleks veel kõik jäin ma omma ugg'idega kuhugi mudasisse kinni, ning nüüd on mu ilusatest helebeežidest eskimosaabastest saanud mitte nii ilusad, mullased ja väga-väga märjad saapad.
Kui ema koju jõudis suutsin ma talle sellest pool tundi jahuda ja lõpuks püüdsime me kahekesti tagaruumist, telefonide valguse abil, leida minu rohelisi käpikuid ja valget salli. Õnnestus! Homme olen ma juba palju ilmastikukindlamalt riides.
Aga endiselt, ei ole olemas paremat aega, kui on talv. Isegi ilma minu sünna ja jõulu kinkideta on lumi ja küünlad ja kaunistused ja tulukesed tuhat korda paremad, kui suve palavus ja ülbed mesilasprillidega pifid, kes enda aega rannas veedavad, et saada grillkanadeks. Talv on üle kõige! Eriti siis kui on palju lund ja õues on hästi külm, sest siis on sooja teki alla kümme korda parem pugeda, kui kõigil teistel aegadel. Ja ma ei suuda ära kiita glögi ja jõulukisselli. Nämma. Nagu mind juba kodus kutsutakse, mina olen totaalne Jõulu Laps.
Päeva lause: My problem isn't really my problem, it's yours
Mul on kahju, kui mind nähakse inimesena, kes ma ei ole. Ometigi ei ole see minu probleem, hoolimata sellest, et ma tihti unustan ära, et teiste inimeste arvamus, ei pea mulle korda minema (eriti võõraste inimeste). Seega püüan ma tänasest päevast alati endale meelde tuletada, et kui keegi mind arvustab, peab ta mind tundma, piisavalt, et lubada endale minu mahategemist. Kõik inimesed maapeal, kes tahavad, võivad mind pidada 'pahaks' ja 'halvaks' ning mida rohkem nad seda teevad, seda rohkem ja kindlamalt tean ma ise, et ma seda ei ole. Kõige raskem selle juures on endale kinnitada, et ma ei vaja kellegi teise tunnustust, vaid ma tean ka ise, kui ma millegagi hästi olen hakkama saanud. Ja ikka edasi naeratada, kui sa tead, et keegi mõistab sind hukka valikute eest, mida ta ei tea. Aga mõnikord on tore, kui keegi peab mind meeldivaks inimeseks. Võibolla näeb see inimene kaugemale juhustest ja sellest, millise mulje KÕIK ÜMBRITSEV minust loob. Aga ma ei lase enam endale öelda, kes ma olema peaksin, või siis ma ei lase enam mitte kunagi enda õlgadele lükata süüd, ükskõik kas see öeldakse mulle otse näkku, või peidetakse lausete taha. Kahju, et pole inimest, kes minust täielikult aru saaks. Kahju, et enamus inimesi, ei näe mind sellena, kes ma olen. Kahju, et ma olen siiani nii palju hoolinud teiste arvmusest. Ma luban, see muutub.
Vaheaeg oli sjuuuper tore, kuigi ma ei suutnud terve selle aja jooksul kordagi ennast välja puhata- mitu korda lõpetasin päeva öösel kell neli. See tähendab aga seda, et praeguseks olen ma koolist juba hullumiseni tüdinenud. Ja eile tulin heale ideele, et magaks rohkem kui 6 tundi. Põmm. Ma ei mäleta tõesti, et ma oleks lähiajal midagi nii nõmedat unes näinud. Ma hakkan ausalt varsti unerohtu sööma, lihtsalt selleks, et ma saaksin natukenegi magada. Ma ei tea paljud sellest aru saavad, aga kui ma midagi unes näen siis esimesed viis minutit peale ärkamist ma võin vabalt nutta ja ma tõesti ei saa aru, mis on reaalsus ja mis mitte. Unenäod oleksid nagu päriselt minu teiseks eluks aga ALATI halvaks, kuna unes näen ma ALATI kõige hullemaid asju (ma ei mõtle surma ja kolle). Ja ma olen nii f*cking väsinud sellest, et ma pean õppima ja koolis olema nii suure vastumeelsuse ja unega, et ma ei suuda normaalselt õppida. Ma pean iga jumala harjutuse jaoks ennast sundima, et tee nüüd see hästi ära ja mõtle, keskendu! See on üle mõistuse.
Täna sain ma aru ka sellest, et nii lihtne on öelda kellegile, et mingu oma eluga edasi, siis kui sinu enda elu on korras. Eriti paneb mind sellele mõtlema unenägu, mida ma nägin. Ja ma ei ole ikka veel sellest unenäost n-ö välja tulnud, kuna see mõjutas TERVET minu päeva ja üldse KÕIKE, mida ma korda saatsin. See mõte unenäost saatis mind terve päeva ja mul ei ole vist mõtet teist korda lisada, kui vihane ma unenäo ja une ja fantaasia ja mõtete ja kõige sellise peale olen. Ma ei saa aru, mis sellest keerulist on, et ma TAHAN MAGADA! Natukene rohkem kui 6 tundi ja ILMA unenägudeta, lihtsalt nii, et ma jään magama ja siis kuulen oma äratuskella, mida ma kuulda ei tahaks. -.- Kusjuures täna ma EI ärganud äratuskella peale, ega ka mingi hääle peale, vaid lihtsalt tegin silmad lahti ja hakkasin nutma. Kas see on normaalne?
Ja natuke positiivsem on see, et ma olen täitsa hakanud armastama oma pruune juukseid, ma ei saa aru, kas nad on ise nädalaga tumedamaks muutunud, või mis värk on. Aga igaljuhul mulle on hakanud meeldima... kes teab, võibolla ma ikka ei taha oma juukseid punaseks värvida ja vb lähevad mu brünetid juuksed veel tumedamaks xD
Oma pikaajalise probleemiga, mida peale gümnaasiumi teha olen ma ka hakanud tegelema, kuigi mul nagu aega veel... praegu on üheks väga võimalikuks valikuks õppima minna avalikke suhteid või mingisuguse sarnase sisuga kallakut ;) Aga sellega on mul tõesti aega tegeleda veel. Ja karjäärikohvikut soovitan kõigile soojalt, sest mind see aitas, ma sain sealt täpselt seda, mida ootasin.
Nüüd lähen geod õppima.. :/
