25 tundi ja 23 minutit.

Nii kaua olime me Sooma rahvuspargi rabas. Minekut alustasime (mina, ema ja ema sõbranna) poole 9 ajal hommikul. Minujaoks oli see küllaltki positiivne uudis, kuna ma olin ennast kindalsti ette valmistanud hoopis varasemaks minekuks. Ja tegelikult me oleksimegi pidanud varem startima, aga tüdrukute värk ju xD. Seega kohale jõudes olid kõik teised juba kohal. Ja kuna aega ei olnud kaotada, läksime kohe räätsasid hankima. Mina napsasin endale lillad räätsed :P. Kui räätsad käes, sõitsime autodega natuke eemale ja alustasime matka.
Matk ise läks kiiresti, teekond, mille me läbisime oli väga lühike 6-7 km kuid raskemaks tegi kõndimise räätsede kandmine ja lumi. Ka suured ja rasked kotid ei lisanud kiirust. Peale 3 ja poolt tundi jõudisme rabasaarele, kuhu oli plaanis ööbima jääda. Siis algas tõeline töö: lõke oli vaja põlema saada ja lumeonni pidi ka valmis tegema. Algse plaani järgi oleksime me pidanud magama telgis, aga mis seiklus see oleks siis olnud? Seega otsustasime ööbida iglus. Lumeonni valmis tegemine nõudis hoolikat ja täpset tehnikat, õnneks leidus meil matkal oma lumeonni-insener :D Onn ja lõke said mõlemad edukalt tehtud. Vähemalt esialgu. Natukese aja pärast hakkas lõke tuure maha võtma ja sama uhkeks enam seda ei suudetud ajada. Loomulikult läks nii, et iga hetkega, millega pimedamaks läks, muutus ka endal olemine külmemaks. Eriti minu varvastele ei meeldinud  natukene karmim ilm =). Aga õhtusöök (sisaldas makarone) ja kissell tegid olemise jälle soojaks. Varsti oli aeg põhku pugeda. Onnis pidime ööbima viiekesi. Kohe kui onni jõudsin ja jalad kummikutest välja võtsin, muutusid mu varbad jälle soojaks ja olemine oleks päris mõnus olnud, kui ei oleks natuke külma krae vahele tulnud. Seega panime emaga madratsid hästi lähestikku ja ronisime tekikottides üksteisele hästi lähedale. Esimesed 3 tundi tundus, et ei ole võimalik sooja saada ja magamisest pole juttugi, kuid endalegi märkamatult jäin ühel hetkel magama ja siis ärkasin alles hommikul. Nagu tavaliselt sai uni minust võitu :)
Hommikul tuuseldasime natuke ringi, sõime putru ja allesjäänud makarone ning asusime teele. Tagasitulek võttis väga vähe aega. Ma küll kellaga ei mõõtnud, aga tundus, et 6-7 km lihtsalt lendasid mööda. Ühesõnaga: Super! Iga külmavärin ja jalavalu olid seda väärt xD