Good and bad, Truth and lie.

Valetamine ja valed on vist alati väga hell teema olnud. Ja sõnaga hell ma mõtlen inglisekeelset vastet... Ühesõnaga minu lubadus mitte kunagi valetada, mitte kunagi varjata.. ütleme nii, et selleks lubaduseks ei olnud mingit põhjust. Ma olen mõlemat teinud, missest, et ma tean, kuidas see teistele mõjub. Ja muidugi kõige hullem on see, et ma olen enam-vähem veendunud, et ma soovingi, et mulle valetataks. Preagu ei mängi see küll väga mingit tähtsat rolli, aga ma lihtsalt tunnen, et pean selle välja kirjutama: ma soovin, et halbu asju ei juhtuks (valetamisi ja valesid) aga kui nad juba olemas on, siis mina olen inimene, kes pigem ei tunnistaks mitte kellelegi üles või siis ei tahaks teada. Ja ma väga kardan seda siia kirja panna, sest ma ei saa kelleltki paluda, et nad mulle valetaksid, ma ei saa seda paluda. Aga palun.. palun ärga rääkige mulle tõtt, kui see mind aitab. Ja muidugi põlege põrgus, et mulle valetasite, aga ärge mulle rääkige.
Muidugi on tõde mulle oluline, aga see muutub oluliseks alles pärast seda, kui ma olen tõtt kuulnud. Või siis kui ma olen kahtlustama hakanud. Aga selleks on imeväike võimalus, et ma ise midagi avastan.

Aa, usaldus on minu jaoks see, et ma tean, et inimene hoolib minu tunnetest ja ma võin osa endast tema kätte anda ja ma tean, et ta hoiab tükikest mind :) Ja nüüd on minu tükikesed hoolikalt ära jagatud.
Tegelikult ma ei tahtnud sellest rääkida.

Ja teine pool valetamisest on see, kui mina ise kellelegi valetan. Antud juhul ma ei valetanud, ma varjasin. Ma ise olen täiesti veendunud, et oleks olnud parem, kui ma ei oleks tõtt rääkinud, aga ma rääkisin kuna ma ei saanud valetada. Ma ei ole halb ja tegelikult ma ei valeta. Ma varjan. Ja ma ei tea kumb neist hullem on. Vähemalt ei vaata ma silma ja ei valeta. Most of the time. Seega tagasi tulles selle juurde, miks ma tõtt rääkisin. Ma olen.. isekas ja see on ainus põhjus, mis mind lõpuks tegudele sundis. Ma olin isekas ja tundsin ennast halvasti. Mul ei olnud mingit vajadust tõtt rääkida, aga ma rääkisin, sest ma ei tahtnud enam varjata ja see oli väga isekas, sest kui ma ei oleks rääkinud, siis oleks kõik hetkel korras. (jep ma kasutasin sõna 'isekas' kolm korda.. nüüd neli)
Long story short- Valetamine on paha, vägaväga paha, aga tõe rääkimine ei ole alati hea, sest mõnikord teeb see inimese väga kurvaks ja seega... tõde rääkida on raske, aga ainult see hetk kui sa selle üles tunnistad, valega elada on aga teine asi. See on raskem kui ühe korraga tõtt tunnistada. Noh, minusugustele inimestele.
Kui keegi valetab väga tähtsale inimesele, siis ilmselt on selleks põhjus ja ma soovitan alati ära kuulata, mis inimesel endal on öelda peale tõe päevavalgele tulekut. Muidugi on valet tuhat korda raskem vastu võtta, aga sure as hell valetada on ka raske.

And in the end:

Tegelikult pidi see siin endas kandma minu kahetsust. Aga nagu alati- hästi tore on kaevata minevikus, muutuda filosoofiliseks ja rääkida endast. Ühesõnaga, ma olen ikkagi paha, et ma valetasin ja tõtt rääkisin ma selleks, et ma tundsin, et ma võlgnen seda, mitte kuna ma ei suutnud enam kauem vait olla. Ja kõik eelnev tekst/filosoofia/ süü eemale veeretamine oli see, millele mu tegu mind mõtlema pani. Kõik, mis sellega seoses meenus.
Ja kõige lõpetuseks oleks ju väga ilus öelda, et ma muutun ja ei valeta enam jne. Tõde on see, et ma jään selleks, kes ma olen. Ma ei muutu. Isegi kui ma tahan, ei leia ma piisavalt motivatsiooni, et alati tõde rääkida ja tänu sellele nii palju kaotada. Ja mul on endiselt valesid ja asju, mida ma varjan, asju mida makahetsen aga ei saa üles tunnistada. Mõnikord sellepärast, et ma ei ole ainuke, kes seda saladust hoiab või mõnikord sellepärast, et ma ei taha haiget teha ja vastutust võtta. Niisiis ma loon endale illusiooni, et see on tühine. Ma olen kõigest inimene.

Ühel hetkel vajab igaüks oma ellu 'lifeguard´i' :) Minul on selleks südametunnistus.

My little happy place.

Ma mõtlesin, et ma ei hakka täna blogima, aga damn, ma ikkagi ei saa. Ma pean rääkima, mis mind täna õnnelikuks tegi. See blogi siin on mul nagu väike õnne purk. Ja ma tahan kõik õnnelikud mõtted siia kinni püüda, et ükskord kui mul neist väheks jääb, saan siit laenata.

Super-mega tore on see, et lõpuks ometi saan ma teha remondi enda toas, mida on lubatud mulle juba vahelduva eduga vähemalt aasta. Täna käisime emaga linnas, et osta paar vajalikku asja (mina olin tublisti koostanud nimekirja jne).  Tegelikult olen ma väga rahul, sest sain oma toa jaoks uue laualambi ja 3 peeglit ja nad kõik sobivad nii mega hästi ja armsalt minu tuppa. Ma olen hakanud laavima kõike, mis on seotud kujunduse ja disainiga. Ja see on minu happy thought (koos Austraaliaga muidugi).

Ma arvan, et seda juttu sobib hästi illustreerima pilt lambist, millest ma olen hetkel täielikult obsessed.

Ja kui nüüd kellelgi peale minu tekib veel täielik crush sellesse lampi, siis siin on kõik andmed, mis ma siiani välja olen kaevanud (eile istusin netis kella neljani põhiliselt ainult selleks, et lampi jälitada ja ahistada) xD

http://www.in-es.com/collezioni.php - ametlik kodulehekülg

http://www.archiexpo.com/prod/in-es-artdesign/contemporary-pendant-lamps-49892-91139.html - siiamaani ei ole ma päris täpselt aru saanud, mis on selle saidi point, aga ma arvan, et see võib isegi vajalik olla :)

Heleroosa postitus

Maailmas on nii palju häid asju, alustades kujunduse ja spaadega ning lõpetades meeste riietega. Hetkedel, kui mul on vaja midagi head, ma mõtlen ilusatele piltidele. Ja ka sellele, mis kõik maailmas hästi on. Ja inspiratsiooni saan ma oma unistustest ning heleroosast värvist. Kas ma olen ainuke, kellele sümboliseerib vanaroosa lootust, õnne, rahu, stiili, ilusat sisustust, vanaaegsust ja toetust?

Igaljuhul, mind teevad õnnelikuks just sellised väiksed asjad, mida tihti ei märgata. Ja tegelikult on mul nii kahju, et inimesed ei vaata enda ümber ringi, nad lihtsalt näevad aga kunagi ei vaata piisavalt kaua, et märgata kui vähe on õnneks vaja. Ma olen olnud ka ise olukorras, kus mitte miski ei pane mind ennast paremini tundma ja heleroosa on siis väga hea värv. Kuigi mitte miski ei aita paremini kui unistused. See kui on hommikul põhjust voodist jalad välja sirutada ja naeratada, sest päike särab või vihma kallab ning kätte on jõudnud uus päev, mis viib sind sinu unistustele lähemale. Ma unustasin väga pikaks ajaks ära, et mu elul peab olema eesmärk ning nüüd lõpuks ometi tean, mida ma kogu südamest soovin teha. Ja seekord ma kaitsen oma unistusi ja teen oma elu hästi ilusaks, ja samuti teen ma hästi ilusaks kõik, mis on minu elu ümber. Ehk siis, ma keeldun laskmast oma ellu halbu asju. Ma pole nii kaua nutnud ja kurb olnud, kusjuures see isegi meeldib mulle. Ma pole nii kaua südamest ja püsivalt õnnelik olnud. JA NÜÜD OLEN! Muidugi teen ma kõik selleks, et asjad ka nii jääks. Ma kavatsen valida õnne ja pidin lihtsalt ütlema, et ma ei lase mitte kellelgi ennast nendest pilvedest alla tuua. Ükskord peavad head asjad juhtuma ja nüüd on nende jaoks viimane aeg. Ma olen selle ära teeninud, et iga päev naerda ja särada ja mitte enam üksi nutta :) Muidugi võib olla, et ma olen hetkel ise väga heas ja melanhoolses tujus (melanhoolia on alati hea, sest see ajab mind nutma ja kui ma nutan ja olen õnnelik, siis see vabastab ja puhastab mind muredest).
Murede vastu aitab alati ka koristamine, jooksmine ja mererannas istumine. Sest mitte keegi ei saa ilma muredeta elada, ka mul on hulgaliselt probleeme, aga neid saab lahendada. Ja seda peab tegema targalt, ehk kõikide probleemide üle peab mõtlema, et teada, mis oleks parim lahendus. Või selleks, et leppida paratamatusega. Mõnikord läheb kõigest aega vaja. Ja te ei kujuta ette kui tänulik olen ma inimestele, kes annavad mulle aega, et asju selgeks mõelda ning üksi olla.

Ma olen nii õnnelik, et ma olen see, kes ma olen. Just praegu. Ja ma tean, et selles on suur osa asjadel, mis minuga on juhtunud, ma arvasin, et ei suuda kunagi olla tänulik oma elu eest. Ma mõtlen kõike, alustades heaga ja lõpetades kõige jubedamate asjadega üldse. Ma olen õnnelik ja tänulik, et need minuga juhtunud on.
Tänu millelegi (ma ei tea millele) olen ma leidnud oma unistused ja sihi selles elus. Ma tean, mida teha, et neid saada ja ma nii väga loodan, et kõik läheb hästi.