Alustan uuesti postituse kirjutamisega. Laupäev oli megatore. Alustades sellega, et ma pidin täiega üle kõrge lume ja rööbaste jooksma selleks, et mitte rongist maha jääda. Ja lõpetades sellega, et ma jõudsin õhtul peale kümmet koju. Harry Potteri seitsmenda osa esimene osa oli vägagi hästi lahendatud. Ei häirinud midagi ja vaadata oli hea, välja arvatud see koht, kus Harry ja Hermione läksid Nazini lõksu, fakk, vot siis ma kartsin xD. Mulle jubedalt meeldis seltskond kes sünnale olid kokku tulnud. Pitsa söömine ja kõik muu oli ka lihtsalt super. Ma naudin head seltskonda. Ehk siis lihtsalt ütleme, et kõik õnnestus minu hinnangul vägagi hästi. Paneb mõtlema, et ma tahaksin oma sünnat ka samamoodi pidada.
Peale seda, kui teised rongile läksid, et tagasi Keilasse sõita, läksin mina trammile, et minna Karnaluksi. Trammis sain teada, et on olemas ka rohelised päkapikud ja neil on mustad kontuurjooned ja nad on kurjad ja loobivad väikeseid noolekesi otse silma. Huvitav. Siis oli muidugi aga kell nii palju, et Karnaluks oli kinni pandud ja ma jalutasin Ülemistesse. Seal sain kokku ema ja Dtexuga, viimane ostis just kohvi ja ma olen üllatunud, et ma võtsin ta kohvist ainult kaks ülisuurt lonksu (võibolla oli see kuidagi seotud tema selgete vihjetega, et see kohv oli mõledud ainult talle) selle asemel, et see täitsa nahka pista. Mis mul üldse selle kohviga on? Varsti peale seda läksime Roccasse, ema läks ära ja me jäime kahekesi kinke otsima. Ülesandeks oli otsida Mariele ja Emmale jõulukingid. Mariele valisime mingi yorkeri pluusi ja Emmale saime ühehäälselt kaks multsi. Kasperi kummituslikud jõulud ja Ratatouille. Vahepeal läksid meie kõhud ka tühjaks ja me läksime Apollo (või oli see nüüd mingi muu raaamatupood?) kohvikusse. Maria sai endale Caesari salati ja mina makra-riisi salati. Nämma. Jutustasime ja jutustasime. Lõpuks tuldi meile ütlema, et kui me raamatupoodi lõksu ei taha jääda, siis peame ära minema. UUps! Noh, siis läksime sinna alla toidupoodi, vist Prismasse. Sealt saime Emma kingi ja endale ostsime juua, ma sain oma ühte lemmikut limpsi, mida ma pole jälle sada aastat saanud ja mida ma esimestkorda sain siis, kui Gertrud seda meile tõi. Tegemist on siis Baikali karastusjoogiga, või misiganes ka ametlik nimi ei oleks. See on hea! Istusime pingile ja tegime reidikaid. Minu päeva lõpp :)
Kokkuvõtteks oli see jällegi üks täiuslik päev, mida mäletada.
